Kodu külastamas

eile kell 17.15 (kohaliku aja järgi) jõudsin jälle Koblenz'isse. hästi tore, aga ka päris kummaline oli jälle siia rongiga sõita, sest kõik need korrad, kui ma olen siinkandis rongiga sõitnud, tulid meelde. kui erinevad ja millise oma stooriga need on! niipalju mälestusi ja mõtteid. samas on nii hea olla siin tagasi, sest tunnen end nagu kodus (kuigi siin on uued lõhnad, ikkagi nagu välismaa lõhnad, ma ei oska seletada seda, see on minu enda mingisugune kiiks, aga lõhnad mängivad minu jaoks suurt rolli, eriti kodude omad). oeh, kujutan ette, et see jutt siin kõlab praegu üsna kaootiliselt, sest ma olen positiivsetest emotsioonidest tulvil, ja kirss tordil oli veel tänane hommikusöök, mis toimus suurel ilusal rõdul päikese käes, kus on umbes 20 kraadi või isegi rohkem. ja taustaks käib Woody Allen'i filmide soundtrack'ide muusika. C'est la vie!

nagu juba mainisin, siis ilm on imeilus, märtsikuised tuuled on küll veidi jahedad veel, aga sellegipoolest on minusuguse põhjamaalase jaoks mõnus soe (aknad ja rõdu uks on kogu aeg lahti, linnud laulavad!). puudel tekivad juba vaikselt pungad ka, ja ilmselt nädala lõpus on juba kõik jälle roheline.

täna õhtul peaksin siis endise klassiõe ja -venna sünnipäevale minema ja kõikide siinsete tuttavatega jälle trehvama, et siis homme hommikul rongi peale suunaga Strasbourg'i (Prantsusmaal Alsace'i maakonnas) jõuda. seal viibime päeva-paar ja edasi sõidame Colmar'i, mis on vähem tuntud, kuigi ilusam ja traditsioonilisem Alsace'i linnake (need, kes on näinud jaapani anime't "Howl's moving castle", isegi teavad seda linna :)). kolmapäeval olen jälle tagasi kodus (ikka siin) ja siis kavatsen lihtsalt chillida ja ehk isegi maalida. loodetavasti jõuab isegi Frankfurt'i moodsa kunsti muuseumisse Andy Warholi teoste näitust vaatama.

soojad tervitused Sulle!