2 nädalat tagasi käisin Trier'is, mis oli mu kõrgete ootuste tõttu natuke pettumust valmistav. olin kuulnud ainult kiidusõnu ja arvasin, et see on tõesti eriline ilusa ajaloolise arhitektuuriga linn, aga ausalt öeldes oli vanalinn nii kommerts, et ma ei jaga seda vaimustust eriti. Porta Nigra (rooma-aegne linnavärav) oli aga küll huvitav nähtus.
ahjaa, üks huvitav fakt veel Trier'i kohta. sel päeval, 17.septembril, toimus seal natside meeleavaldus. päris kummaline, et tänapäeva Saksamaal seda veel lubatakse. aga nojah, demokraatia. samas on viimasel ajal palju räägitud sellest, et see multikulti ühiskond ei funktsioneeri ja mõnes mõttes ma nõustun. üks plakat jäi "natside" poolt silma ka (täpselt ei mäleta, kuidas see sõnastus oli), aga midagi sellist, et 'täna tolerantne kõige suhtes, homme võõras omal maal'. milles peitub ka natuke tõde. ses mõttes, et kui maailm oleks õiglane ja inimesed üdini toredad ja head, poleks mingit probleemi, aga kuna paljud immigrandid, nagu me teame, kasutavad seda tolerantsust ära, siis pole omal maal võõraks jäämine võimatu. aga don't get me wrong, multikultuursuse positiivset külge toetan küll kahe käega. minu koolis käib ka palju erinevate usundite ja rahvuste esindajaid ja siinkohal kehtib küll ütlus "Erinevus rikastab". seda jällegi sellepärast, et nad teavad, kus riigis nad elavad ja austavad ka saksa keelt ja kultuuri. nad ei sunni oma vaateid kellelegi peale ja tihtipeale on nad sõbralikumad ja püüdlikumad, kui kohalikud. seetõttu saan nendega (mitte-sakslastega) tihtipeale paremini läbi.
järgmisel nädalavahetusel külastasin viimaks ometi seda igapäevast nuhtlust Bundesgartenschau'd. nuhtlus seepärast, et ma ei saanud kunagi kooli rahulikult minna ega tulla, sest see lai kõnnitee oli alati paksult täis suurte silmade ja kõhtudega inimesi. lõpuks hakkab see ikka väga närvidele käima, kui nad kõik teosammul kõnnivad ja teed ummistavad kui mõni neist keset teed pilti otsustab teha. AGA kui ma sellel 'tsirkusel' lõpuks ära käisin, siis tundsin, kuidas ma natuke rohkem saksastusin: suutsin lilledest rohkem vaimustuda kui tavaliselt. aga siiski jääb küsimus, et kas tõesti on nad nõus maksma kümneid (kaudselt sadu) eurosid selle pärast?? mõnel pool närtsinud lilled, siis ilusad lilled, siis punased, oranžid, kollased, valged, sinised, lillad lilled...
aga selle köie otsas rippuva klaasist kapsliga oli küll fun/õudne laia Rheini kohal sõita.
mul on nõrkus ilusate mäe otsast avanevate vaadete vastu. sorry.
õukonnaviiuldaja?
natuke saksa kunsti ka.
ja siis tuli kolimispäev, mis tõestas, et saab ka kolitud ilma eraautota ja kahe eesti naise jõuga. kokkuvõtvalt, vedasin raskeid kaste treppe mööda ja 180 cm kõrgust korvsüsteemi raami läbi linna bussi peale, aga lõpp hea kõik hea. igatahes sain tõestatud, et
ja siin läheduses on IKEA, mis on lihtsalt wunderbar! 'lihtsuses peitub geniaalsus' saab tõestatud. aga that's it folks. kodupilte peab veel mõnda aega ilmselt ootama. see ya in Dec!
No comments:
Post a Comment